See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Muusikateraapia ametlik definitsioon (kinnitatud Ülemaailmse Muusikateraapia Föderatsiooni üldkogul 1996. aastal): muusikateraapia on muusika ja/või selle elementide (heli, rütmi, meloodia, harmoonia) kasutamine kvalifitseeritud muusikaterapeudi poolt kliendi või grupiga protsessis, mis on kavandatud suhtlemise, õppimise, väljendamise, jõuvarude mobiliseerimise ja teiste terapeutiliste eesmärkide lihtsustamiseks, et rahuldada füüsilisi, emotsionaalseid, vaimseid, sotsiaalseid ja kognitiivseid vajadusi.[1]
Muusikateraapia on tõenduspõhine muusikaliste sekkumiste kliiniline kasutamine klientide elukvaliteedi parandamiseks. Pärast iga kliendi tugevuste ja vajaduste hindamist osutab muusikaterapeut näidustatud ravi, sealhulgas muusika loomist, laulmist, selle juurde liikumist ja/või muusika kuulamist. Muusikalise osaluse kaudu ravikontekstis tugevdatakse klientide/patsientide võimeid ja kantakse nende elu teistesse valdkondadesse. Muusikateraapia pakub ka võimalusi suhtlemiseks, mis võib olla kasulik neile, kellel on raske end sõnadega väljendada. Muusikateraapiaalased teadusuuringud toetavad selle tõhusust paljudes valdkondades, näiteks: üldine füüsiline rehabilitatsioon ja liikumise hõlbustamine, inimeste motivatsiooni suurendamine oma raviga tegelemiseks, emotsionaalse toe pakkumine klientidele ja nende peredele ning väljund tunnete väljendamiseks.[2]
Tõendid viitavad sellele, et muusikateraapia on kasulik kõikidele inimestele, nii füüsiliselt kui vaimselt. Muusikateraapia eeliste hulka kuuluvad südame löögisageduse paranemine, ärevuse vähenemine, aju stimuleerimine ja parem õppimine. Muusikaterapeudid kasutavad oma tehnikaid patsientide abistamiseks paljudes valdkondades, alates stressi leevendamisest enne ja pärast operatsioone kuni neuropatoloogiateni.[3]